Tundra mullastik ja taimestik

Tere tulemast tundra taimede maailma!

Oleme jõudnud punkti kus oleks paslik rääkida millisdd taime kasvavad tundras ja millistel muldadel nad kasvavad.

Tundra mullad kujunevad aeglaselt ja on väga õrnad. Kuna tundras on palju soid, siis on Tundrale iseloomulikud soostunudmullad, millel kasvab samblaid ja sootaimi. Tundra mullad on pidevalt niisked, turbased, õhukesed ja huumuse vaesed.

Tundras torkavad silma ka jääst südamikuga külmakühmud, mida nimetatakse pingodeks. Pingod tekivad, kui pinnases olev vesi jäätudes paisub ning maapinda kergitab.
Need künkad on algul 1-2 meetrised ja võivad aastatega kasvada ka 30-40 meetristeks (suurim teadaolev pingo on 50 m kõrge ja 600-meetrise läbimõõduga).

  Pingo suvises tundras


Tundras kasvavad taimed on maad ligi, väikesed  lühikese juurestikuga ning kasvavad tihedalt padjandide ja puhmikutena (et hoida soojust). Taimed õitsevad kiiresti ja ka seemned peavad valmima kiirelt ja enemik taimi paljunevad üldse vegetatiivselt, sest tolmeldajaid putukaid on vähe. Kõik need kohastumused on taimedel selleks, et saada hakkama karmi talve, tugevate tuulte, õhukesepinnase, igikeltsa, liigniiskuse ja lühikese kasvu perjoodiga(u 2 kuud).

Tundrale iseloomlikud taimed on erinevad samblad (nt: turbasamblad) ja samblikud (põdrasamblik), rohttaimed, poolpõõsad (polaarpaju, vaevakask) ja puhmad (mustikas, pohl, kukemari ja kanarbik).

    

Kanarbik

      
                                                                                     Põdrasamblik

Mullast ja taimedest tänaseks kõik!






Kautatud materjalid:
Geograafia õpik põhikoolile
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm
http://www.google.com