Jää - ja külmakõrbetes toimuv inimtegevus (keskkonnaprobleemid, maavarad ja majandus)

Tere, loodushuvilised!

Siin postituses saame teada,  millised elamistingimused on jää - ja külmakõrbetes inimeste jaoks ning kas, kes, kus ja kuidas seal siis inimesed üldse tegutsevad. 

Jää - ja külmakõrbetes püsivalt inimesi ei ela, siiski toimub inimtegevus seal kahel erineval suunal. Esiteks sealne "põlisrahvas", kui nii võib nimetada, sest ükski rahvas ei ela tegelikult otseselt jää - ja külmakõrbetes. Loetletavad rahvad elavad sellele alale lihtsalt kõige lähemal ning neid rahvaid loetakse ühtlasi ka tundra põlisrahvaste hulka. Siinkohal võib välja tuua näiteks Gröönimaa jääkõrbes elavad inuitid, Põhja-Venemaal elavad tsuksid ning Põhja-Jäämere ääres tegutsevad eskimod. Kõik kokku umbes 57 000 inimest.

Kuna taimi seal kasvatada ei saa ja seega põllumajandustegevus puudub seal täielikult, siis kuuluvad nende tegevusalade alla hoopis hülgete ja polaarrebaste küttimine ning kalade (tursk, lõhe) ja merevähkide (krevetid) püüdmine ja konserveerimine. Nii saavad nad end ise toidetud ja see on ühtlasi sealne põhiline majandustegevus. 

Inuitid liiguvad veel tänapäevalgi jääaladel kelgukoertega ja vees kajakkidega. Vanasti elasid inuitid umeonnides ehk igludes ja magati nahkade vahel. Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu.

Teine pool jää - ja külmakõrbetes toimuvast inimtegevusest toimub sealsetes polaarjaamades, kus inimesed tegelevad teaduslike uuringutega. Teadusliku uurimistöö ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti (detsembrist veebruarini) umbes 4400 ja talviti (juunist augustini) ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel personal vahetub. Lisaks polaarjaamade personalile töötab Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ca 1000 inimest (laevameeskonnad ja teadlased). Enamus riike hoiavad aasta ringi või ainult suviti personali sealsetes teaduslikes uurimisjaamades. Antarktikas (Jää - ja külmakõrbete lõunapoolusel) asuvates uurimisjaamades uuritakse mitmete riikide koostöös maakera ajalugu setetest ja igijääst. Seal on tehtud suuri geograafilisi avatusi nagu näiteks Kirde - ja Loodeväil, läbipääsud ühest ookeanist teise, pooluste avastamine.

Polaarjaam Antarktikas

Jää - ja külmakõrbetes uurides või ükskõik, mida tehes ei tasuks aga pikalt polaarjaamast eemale õue jääda, sest seal viibivatel inimestel esineb sageli päikesepõletust, kuna valgelt lumi - ja jääkattelt peegeldub tagasi peaaegu kogu sinna langev ultraviolettkiirgus. 

Antarktise mandril on kivisüsi peamine mineraalne loodusvara. Sealt on avastatud ka märkimisväärses koguses rauamaaki ning isegi äärmiselt väärtuslikku maagaasi ja naftat. Kuid kõikide "kullakaevurite" õnnetuseks on seal lepinguga keelatud maavarade kaevandamine kuni aastani 2048. Antarktisele ei rajata ka sõjaväebaase ega jagata maad erinevate riikide vahel. Jää - ja külmakõrbete põhjapoolkeral, täpsemalt Norra teravmägede saartel elavatel inimestel on aga kaevandamine täiesti lubatud. Nende peamine kaeveobjekt on kivisüsi. Ka nemad tegelevad polaarjaamades teadustööga.

Jää - ja külmakõrbest koju tagasi naastes tuleb aga kogu oma kola endaga kaasa võtta. Midagi ei tohi jätta maha vedelema, kuna sealse käreda pakase tõttu elab seal väga vähe lagundajaid, kes kõik jäätmed ära lagundaksid ning üldse kogu langundamisprotsess toimub seal väga-väga aeglaselt. Sinna jäetud sodi külmub ja jääb ilmselt igaveseks muutumatuna lume ja jää alla. 
Teine sealne keskkonnaprobleem on tekkivad osooniaugud, millega teadlased on juba pikka aega võidelda üritanud ja on mõnel määral ka edu saavutanud. 
Kolmandaks probleemiks on eelpoolmainitud väga tihe turism, aastas ligi 40 000 inimest. Turistide väga suur arv seab ohtu sealse ainulaadse looduse, kuna turistid kipuvad seda reostama. Nad on tüliks ka loomadele. 
Neljas keskkonnaprobleem on ilmselt kõige suurem ja selleks on liustike ja jäämägede sulamine kliimasoojenemise tõttu, mis ohustab nii sealseid loomi kui ka inimesi.

Sellega praegu siis lõpetame. 

Järgmine kord oleme jälle tagasi uute jää - ja külmakõrbetega seotud teemadega!
Anete

Kasutatud materjalid: 
https://www.taskutark.ee/m/jaavoond/
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm
https://coggle.it/diagram/WeSTBnEdqAAB0EQg/t/loodusvööndid

Pildid: 
https://www.google.ee/