Jää - ja külmakõrbete mullastik ning taimestik

Meeldiv jälle kohtuda, kallis lugeja!

Sellekordses postituses uurime lähemalt jää - ja külmakõrbete mullastikku ning sellel kasvavat taimestikku.

Nagu sa arvata võisid, puuduvad jää - ja külmakõrbetes suured maismaataimed ning tegelikult ei ole seal üldsegi püsivat taimkatet. Taimede kasvuperiood kestab suvel parimal juhul ainult mõned nädalad. Ka siis on taimede olukord üsna nutune, kuna taimed saavad kasvada vaid mõndadel üksikutel sulanud laikudel, kust paistab veidi mulda.

Jää - ja külmakõrbetes esineb muld laiguti ja väga õhukese kihina. See on väheviljakas ja juba see on üks põhjus, miks taimed seal väga kasvada ei taha. Taimedele pole mullas lihtsalt piisavalt eluks vajalikke toitaineid. Mulla vähene viljakus on tingitud sellest, et mulla juurdeteke on väga aeglane, mis on omakorda tingitud sealsest karmist kliimast ja vähesest taimestikust. Näete, see moodustab ju terve ringi! Kui on vähe taimi, ei teki palju uut mulda. Kui ei teki palju uut mulda, ei saa seal toitainetevaeguse tõttu taimed kasvada. See on väga hea näide sellest, kuidas looduses on kõik omavahel seotud!

Sealse taimestiku vähesusel on veel palju põhjuseid lisaks väga õhukesele ja väheviljakale mullale. Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti sealsed väga madalad miinuskraadid, mis põhjustavad mulla läbikülmumise ja siis ei saa taimed jälle oma juuri sügavale maa sisse ajada. Rääkimata sellest, et pidevates suurtes miinustes ei taha nagunii elada ükski taim, lind, loom, inimene ega bakter. Järgmise põhjusena pean välja tooma veel niiskuse puudujäägi. Jah, igal pool on küll lumi ja jää, mis tehniliselt nagu oleks ju vesi, aga ärgem unustagem, et tegu on siiski kõrbetega, jää - ja külmakõrbetega. Ilma niiskuseta ei saa taimed jälle kasvada, sest nad ei saa juua ja surevad janusse. Ka halvad valgustingimused on sealsetele taimedele probleemiks. Ilma valguseta ei saa toimuda fotosünteesimise protsess, läbi mille taimed päikeseenergia kaasabil süsinikdioksiidist, veest ja mineraalainetest omale glükoosi toodavad. Protsessi käigus eraldub ka hapnik, mida meie hingame.

Kuid vaatamata kõigile raskustele on mõned üksikud taimeliigid siiski suutnud karmile kliimale vastavalt kohastuda ja ellu jääda. Sealne taimestik on enamasti koondunud rannikualadele ja oaasidesse, sest seal on kliima oluliselt pehmem kui sisemaal. 
Peamiselt kasvavad jää - ja külmakõrbetes vaid samblad ja samblikud ning seened ja vetikad (peamiselt fütoplanktonid). Esindatud on näiteks üherakulised kopp - ja ränivetikad.
Õistaimedest kasvavad jää - ja külmakõrbetes näiteks:

Kõige põhjapoolsem õistaim polaarmagun

Väga madalad ja külmalõhedes kasvama kohastunud kivirikud

Ning kevadikud

Loodan, et sellega saite parema ülevaate sealsete taimede elust. Jätke meelde, et alati on lootust, ka jää - ja külmakõrbetes kasvavatel taimedel! 
Näeme varsti!
Anete


Kasutatud materjalid:
https://www.taskutark.ee/m/jaavoond/
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm
https://prezi.com/jqjl1nxfuqiy/jaa-ja-kulmakorbed/
file:///C:/Users/andruspu/Downloads/exami%20content.pdf
https://www.slideshare.net/boxmein/jvnd

Pildid:
https://www.google.ee/