Jää - ja külmakõrbete loomastik

Teretulemast tagasi!

Selles postituses räägime jää - ja külmakõrbete loomastikust ehk millised loomad suudavad nii karmis kliimas hakkama saada ja ellu jääda.

Kohe alustuseks võin öelda, et ega seal väga palju loomi ei ela ehk sealne loomastik on üsna liigivaene. Üks põhjus on ilmselge asjaolu, et seal puudub arvestatav taimestik, millest loomad saaksid toituda. Teiseks põhjuseks võib kindlasti nimetada jää - ja külmakõrbete pideva pakase ja suured külmakraadid. Ega meie isegi ju külmas elada soovi ning ikka ja alati otsime sooja paika, kuhu pugeda. Kasvõi sõidame näiteks soojale maale. Loomad aga seda väga teha ei saa ning peavad endale hoopis näiteks piisavalt paksu karva või naha kasvatama, et külm neid täitsa ära ei võtaks.

Hea näide sellest on ilmselt kõige tuntum põhjaalade asukas, sealne täielik superstaar, jääkaru.

Tema on oma paksu valge karvastiku tõttu ilmastikule väga vastupidav. Kaasa aitab fakt, et ka jääkaru jalatallad on kaetud paksu karvaga, mis ühtlasi annab talle stabiilsuse libedal jääl liikumiseks. Jääkarud toituvad loomakorjustest ja sealsest taimestikust. Kindlasti ei ütle jääkaru ei ka mõnele ettejäävale pisinärilisele või polaarrebasele.
Muide, sarnaselt jääkarule on ka polaarrebasel paks valge kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Valge värvus tuleb kasuks vaenlaste eest lume sisse peitumisel. Lisaks on nad jube nunnud!

Jääkarude põhitoiduks on aga ühed jää - ja külmakõrbete väga tähtsad asukad, kelleks on hülged.

Hülged on sooja hoidmiseks kasvatanud omale hästi paksu naha ning samuti ennast polsterdanud paksu rasvakihi sisse. Nad on osavad ujujad. Küll aga on neil mõnikord vaja jääaukudest pinnale õhku hingama minna ning see hetk saab neile tihti saatuslikuks. Jääkaru tapab hülge vaid üheainsa käpalöögiga. Hülged ise söövad vees elutsevaid kalu, karpe ja veeselgrootuid.

Me ei saa üle ega ümber jää - ja külmakõrbetes lõunapoolkeral elutsevatest pingviinidest, kellest kõige suuremad on kindlasti kõigile tuttavad keiserpingviinid.

Ka pingviinidel on kaitseks külma ja niiskuse eest tihe kehakate, mis koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest. Lisaks kaitseb pingviine veel alusnaha paks rasvakiht, mis võib olla kuni 7 cm paksune. Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes või sukeldudes. Suuremad pingviinid toituvad enamasti kalmaaridest ja kaladest. Neil endil erilist ohtu kellegi kõhtu sattuda pole. Küll aga peaksid nad ette vaatama, kui nad mõne merileopardi (hülgeline) teele ette peaks sattuma.

Ühe osa jää - ja külmakõrbete elustikust moodustavad veel mikroskoopilised selgrootud, kes elavad mullas ja taimestikus. Vee all on kindlasti veel mõni sinivaal, mõõkvaal, merikaru (ka üks hülgeline) ja ka eelpool mainitud (hiid)kalmaarid ning merileopardid. Nemad sõltuvad kõik otseselt või kaudselt vees hõljuvast fütoplanktonist (söövad seda).

Ja kui jääkaru meid veel nahka pole pannud, kohtume jälle järgmises postituses!
Anete

Kasutatud materjalid:
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm
https://www.taskutark.ee/m/jaavoond/
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis
https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm

Pildid:
https://www.google.com/