Tundras levivad haigused ja parasiidid

Tere tulemast lugema meie blogi viimast tundra kohta käivat postitust!

Täna räägime tundras levivatest haigustest ja parasiitidest.

Tundrasse reisides peaks kindlasti arvestama sellega, et seal on suviti õhk paks kihulastest ja sääskedest. Sääsesd ja kihulased on tundras väga-väga arvukad ja selle võrra on nad ka väga-väga tüütud. Jna need arvukad sääsed koonduvad parvedesse ja võivad hakkata taga ajama nii loomi kui ka inimesi. Sääseparved võivad olla isegi nii tihedad, et varjavad valgust.

Sääski ja kihulasi on seal palju, sest seal on palju madalaid veekogusid. Enamus sääski vajab paljunemiseks vett, seega on tundra neile hea paik.

Tundras kaitsevad sääskede ja kihulaste eest pikad riided, mõned sääse tõrjevahendid ja kui need ei aita, siis aitavad kiired jalad.

Sääskede rohkus tundras:
https://www.youtube.com/watch?v=IWNjIuZQI7I



Haiguste on nüüd nii, et neid on tundras väga vähe. Seda selle pärast, et seal on enamus aastast ikka väga külm ja haigusi põhjustavaatel viirustel jms on ebasoodne levida.
Muidugi on seal võimalus külmetuda ja talvel ka külma kahjustusi saada, kuid selle eest kaitseb vastav riietus.


Tundrast üldiselt kõik! Ja muide järgmine postitus ongi kogu blogi viimane! ;)

Kasutatud materjalid:
https://www.ohtuleht.ee/431630/kui-saased-varjutavad-paikese

Tundras toimuv inimtegevus (keskonnaprobleemid, maavarad ja majandustegevus)

Tierva! ("tere" inari saami keeles)

Külma kliima tõttu elab tundras vähe inimesi. Need, kes elavad, on koondunud väikestesse asulatesse ja enamasti jõgede või ranniku lähedale, kuna seal on liiklemine lihtsam.

Tundras elavad eri rahvad: laplased (Skandinaavia ps), neenetsid ja tšuktšid (Põhja-Venemaal) ning eskimod ja inuitid (Põhja-Kanadas ja Gröönimaal).

Lisa tundra rahvaste eluolust:
https://www.youtube.com/watch?v=B2WpJHzbbpc
https://www.youtube.com/watch?v=Fjl5FUcn8c4
https://www.youtube.com/watch?v=If6xSY7UjMk

Kuna maa on vähe viljakas ja seda katab igikelts, on tundra elanike põhitegevusteks põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Tänapäeval kaevandatakse tundra aladelt ka hulgaliselt maavarasid (nt: nafta, maagaas, metallimaak) ja põhiline majandustegevus toimubki sel alal.

Nafta ja muude maavarade keavandamine on tekitanud Tundras ka palju keskonnaprobleeme. Nafta lekked ja muu selline ohustavad sealset taimestiku ja veeloomi. Torujuhtmed, mille kaudu transporditakse naftat ja maagaasi, on tundras ehitatud otse maapinnal lühikestele vaiadele Sellised pikad ja kõrged trassid olid ületamatuks takistuseks rändavatele põhjapõdrakarjadele, kes võisid torujuhtme tõttu nälga surra. Nüüdseks on siiski sellised probleemid suuremalt jaolt lahendatud sel moel, et torustik on tõstetud maapinnast piisavalt kõrgele, et loomad alt läbi mahuksid. 

Sammuti on maavarad meelitanud tundrasse elama rohkem inimesi, kuid tundra on inimmõju suhtes väga tundlik. Raskkete roomik autode ja mootorkelkude kasutamine kahjustab tundra pinnast ja taimkatet, mis taastub karmide olude tõttu aastakümneid. Põhjapõtrade karjatamine on küll põline tegevus tundra aladel, kuid üha suuremaks probleemiks on saanud ülekarjatamine. 



Laplane põhjapõtra sõiduks ettevalmistamas               Eskimod koerarakendiga
   


Neenets juhib põhjapõtru gaasimaardla torujuhtme alt läbi


See oli ülevaade tundras elavatest rahvastest!

Kasutatud materjalid:
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm
http://www.google.com
http://www.nationalgeographic.ee
http://www.miksike.ee/documents
Geograafia õpik põhikoolile

Tundra loomastik

Tere, olete jõudnud tunra loomade maailma!


Tundras on loomadega nii, et seal elab küll vähe liike, kuid loomi endeid on seal arvukalt.

Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest – hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Tundraalade saartel elavavad ka multikatest tuntud Lunnid. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Suvel on õhk täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.

Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Paljud linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Loomad on kohastunud ka kõige karmimate tundra talvedega hakkama saama. Nad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu, see kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal  raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal.





Põhjapõder

      

                                                           Lumepüü

                                                                       

Lunn                                                       

    

                                                             Lemming

Kasutatud materjal:

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundraloomad.htm

http://www.google.com
https://www.wikipedia.org/

Jää - ja külmakõrbetes levivad haigused ja parasiidid

Tere tulemast jää - ja külmakõrbete viimasesse postitusse!

Seekordne jutt jääb meil eriti lühikeseks, kuna viimaseks teemaks siin blogis on valitud jää - ja külmakõrbete haigused ja parasiidid. 

Nagu te olete ilmselt kõigi viimaste postituste pealt juba aru saanud, on jää - ja külmakõrbetes väga külm. Oleme ju rääkinud, kuidas karmi pakase tõttu ei ole see just parim elukoht ei taimedele, loomadele ega inimestele. Täpselt samad lood on seal kõikide parasiitide ja haigustega. See tähendab, et neid lihtsalt ei ole. Kõva külm tapab kõik pahad bakterid, kel oleks vähegi huvi kedagi nakatama minna. Seega me jää - ja külmakõrbete puhul mingisugusest jubedast haiguskoldest rääkida ei saa. 

Kui nüüd asja sügavamalt uurida, siis leiame ka teise põhjuse, miks sealt puuduvad igasugused haigused ja parasiidid. Ma hakkan ennast juba kordama.. Kuna seal on külm, ei taha seal keegi elada, eks? Aga kui seal peaaegu kedagi ei ela, siis pole ju kedagi, kes haigeks jääks! See on nii lihtne! Haigusel pole ühtegi ohvrit silmapiiril, keda haigeks teha. No ja millest me räägime! Isegi haigus ega parasiit ise ei taha seal elada! Nii, et kui otsite puhkusekohta, kus ükski viirus teid ei varitse, pakkige soojad riided kaasa ja sõitke jää - ja külmakõrbesse! Aga pidage mu sõnu soojade riiete koha pealt meeles, sest muidu võite külmetuda ja ikkagi haigeks jääda...


Ja ongi kõik! Ma ju ütlesin, et tuleb lühike postitus... 
Oh sa õnneseen, kes sa kunagi internetiavarustest  kogu selle blogi leiad, kui mõnd esitlust või referaati jää - ja külmakõrbete kohta koostad! Tasa! Ära teistele räägi! :D
Anete

Ka jääkarupoeg lehvitab hüvastijätuks oma pehme käpaga!

Tundra mullastik ja taimestik

Tere tulemast tundra taimede maailma!

Oleme jõudnud punkti kus oleks paslik rääkida millisdd taime kasvavad tundras ja millistel muldadel nad kasvavad.

Tundra mullad kujunevad aeglaselt ja on väga õrnad. Kuna tundras on palju soid, siis on Tundrale iseloomulikud soostunudmullad, millel kasvab samblaid ja sootaimi. Tundra mullad on pidevalt niisked, turbased, õhukesed ja huumuse vaesed.

Tundras torkavad silma ka jääst südamikuga külmakühmud, mida nimetatakse pingodeks. Pingod tekivad, kui pinnases olev vesi jäätudes paisub ning maapinda kergitab.
Need künkad on algul 1-2 meetrised ja võivad aastatega kasvada ka 30-40 meetristeks (suurim teadaolev pingo on 50 m kõrge ja 600-meetrise läbimõõduga).

  Pingo suvises tundras


Tundras kasvavad taimed on maad ligi, väikesed  lühikese juurestikuga ning kasvavad tihedalt padjandide ja puhmikutena (et hoida soojust). Taimed õitsevad kiiresti ja ka seemned peavad valmima kiirelt ja enemik taimi paljunevad üldse vegetatiivselt, sest tolmeldajaid putukaid on vähe. Kõik need kohastumused on taimedel selleks, et saada hakkama karmi talve, tugevate tuulte, õhukesepinnase, igikeltsa, liigniiskuse ja lühikese kasvu perjoodiga(u 2 kuud).

Tundrale iseloomlikud taimed on erinevad samblad (nt: turbasamblad) ja samblikud (põdrasamblik), rohttaimed, poolpõõsad (polaarpaju, vaevakask) ja puhmad (mustikas, pohl, kukemari ja kanarbik).

    

Kanarbik

      
                                                                                     Põdrasamblik

Mullast ja taimedest tänaseks kõik!






Kautatud materjalid:
Geograafia õpik põhikoolile
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm
http://www.google.com

Tundra asukoht ja kliima

Tere taas!

Selles postituses räägime täpsemalt tundra geograafilisest asukohast ja seal valitsevast kliimast.
Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas. Seega asub ta põhjapoolkera lähispolaarses kliimavöötmes.

 Tundras on üldiselt üsna külm. Eriti talv, mis on pikk (ligi 9 kuud), külm ja tuisune. Talvel valitsevad tundras arktilised õhumassid. Keskmine temperatuur püsib -30^o C ringis. Lumikate on õhuke, sest sademeid on vähe (150-250 mm aastas), aga see eest tuleb lumi maha septembrist ning sulab alles mais-juunis. Tänu pikale kümale ajale esineb seal ka igikelts.

Suvi on tundras sammuti jahe, aga tunduvalt lühem kui talv (3 kuud). Suvel valistsevad tundras parasvöötme õhu massid. Temperatuur tõuseb harva üle 10 pluss kraadi. Tihti sajab uduvihma ja pikkadel suvepäevadel puhub enamasti ka tugev tuul. 

Tundravööndi põhjaosas esinevad polaarpäev ja polaaröö (vaata eelmist postitust).

Tundras sajab küll vähe, kuid aurub veel vähem ja seepärast on seal liigniiske ning esineb palju soid. Sammuti soodustab soode tekket sügavale ulatuv igikelts, mis ei lase lumesulamisveel maasse imbuda. 

Tundra asukoha ja kliima kohta selleks korraks kõik!

Kasutatud materjal:

Geograafia õpik põhikoolile  

https://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd

Jää - ja külmakõrbete asukoht ja kliima

Tere!

Selle postituse teemaks on jää - ja külmakõrbete kliima ning kindlasti on kõigil juba tekkinud suur küsimus: "Kus need kõrbed üldse asuvad?". Vastus on väga lihtne. Jää - ja külmakõrbed asuvad Lõuna - ja Põhjapoolkeral, pooluste lähedal, polaarses kliimavöötmes.

Nagu te ilmselt arvasite, on seal väga külm. Sealne kliima on väga karm ning temperatuur jääb aastaringi alla nulli. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Nagu kõrbetes ikka, on ka jää - ja külmakõrbetes väga vähe sademeid. See tähendab, et isegi lund ei saja seal väga palju. Mõnes kohas võib maha sadada hoopiski väikeseid jääkristalle. Huvitav on aga see, et vesi seal väga ei jäätu. Põhjus peitub selles, et sealse vee soolsus on tervelt 4-5 korda suurem kui ookeanis.

Jää - ja külmakõrbetes esineb kaks aastaaega, milleks on polaarpäev ja polaaröö. Kumbki aastaaeg kestab pool aastat ning kummalgi aastaajal on oma iseloomulikud tunnused. Polaarpäeval on koguaeg valge, jah, isegi öösel. Polaarööl on koguaeg pime ning, jah, ka siis kui tegelikult peaks olema päev. Sealt tulenevad ka nimetused - polaarpäev ja polaaröö.

Jää - ja külmakõrbetes esineb ka liustikke. Kuna viimasel ajal on keskmine temperatuur tõusnud, on liustikke järjest rohkem ja rohkem juurde tekkinud, millega kaasnevad ka ohud sealsetele loomadele ja inimestele.

Üheks jää - ja külmakõrbete ilusaimaks pooleks on aga seal esinevad virmalised. Virmalisteks nimetatakse atmosfääri kõrgemates kihtides esinevat optilist nähtust, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Selleks korraks kõik, näeme jälle!
Anete

Kasutatud materjalid:
https://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised
http://geovoondid.weebly.com/jaumlauml--ja-kuumllmakotilderbed.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis

Pildid:
https://www.google.ee/

Jää - ja külmakõrbete loomastik

Teretulemast tagasi!

Selles postituses räägime jää - ja külmakõrbete loomastikust ehk millised loomad suudavad nii karmis kliimas hakkama saada ja ellu jääda.

Kohe alustuseks võin öelda, et ega seal väga palju loomi ei ela ehk sealne loomastik on üsna liigivaene. Üks põhjus on ilmselge asjaolu, et seal puudub arvestatav taimestik, millest loomad saaksid toituda. Teiseks põhjuseks võib kindlasti nimetada jää - ja külmakõrbete pideva pakase ja suured külmakraadid. Ega meie isegi ju külmas elada soovi ning ikka ja alati otsime sooja paika, kuhu pugeda. Kasvõi sõidame näiteks soojale maale. Loomad aga seda väga teha ei saa ning peavad endale hoopis näiteks piisavalt paksu karva või naha kasvatama, et külm neid täitsa ära ei võtaks.

Hea näide sellest on ilmselt kõige tuntum põhjaalade asukas, sealne täielik superstaar, jääkaru.

Tema on oma paksu valge karvastiku tõttu ilmastikule väga vastupidav. Kaasa aitab fakt, et ka jääkaru jalatallad on kaetud paksu karvaga, mis ühtlasi annab talle stabiilsuse libedal jääl liikumiseks. Jääkarud toituvad loomakorjustest ja sealsest taimestikust. Kindlasti ei ütle jääkaru ei ka mõnele ettejäävale pisinärilisele või polaarrebasele.
Muide, sarnaselt jääkarule on ka polaarrebasel paks valge kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Valge värvus tuleb kasuks vaenlaste eest lume sisse peitumisel. Lisaks on nad jube nunnud!

Jääkarude põhitoiduks on aga ühed jää - ja külmakõrbete väga tähtsad asukad, kelleks on hülged.

Hülged on sooja hoidmiseks kasvatanud omale hästi paksu naha ning samuti ennast polsterdanud paksu rasvakihi sisse. Nad on osavad ujujad. Küll aga on neil mõnikord vaja jääaukudest pinnale õhku hingama minna ning see hetk saab neile tihti saatuslikuks. Jääkaru tapab hülge vaid üheainsa käpalöögiga. Hülged ise söövad vees elutsevaid kalu, karpe ja veeselgrootuid.

Me ei saa üle ega ümber jää - ja külmakõrbetes lõunapoolkeral elutsevatest pingviinidest, kellest kõige suuremad on kindlasti kõigile tuttavad keiserpingviinid.

Ka pingviinidel on kaitseks külma ja niiskuse eest tihe kehakate, mis koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest. Lisaks kaitseb pingviine veel alusnaha paks rasvakiht, mis võib olla kuni 7 cm paksune. Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes või sukeldudes. Suuremad pingviinid toituvad enamasti kalmaaridest ja kaladest. Neil endil erilist ohtu kellegi kõhtu sattuda pole. Küll aga peaksid nad ette vaatama, kui nad mõne merileopardi (hülgeline) teele ette peaks sattuma.

Ühe osa jää - ja külmakõrbete elustikust moodustavad veel mikroskoopilised selgrootud, kes elavad mullas ja taimestikus. Vee all on kindlasti veel mõni sinivaal, mõõkvaal, merikaru (ka üks hülgeline) ja ka eelpool mainitud (hiid)kalmaarid ning merileopardid. Nemad sõltuvad kõik otseselt või kaudselt vees hõljuvast fütoplanktonist (söövad seda).

Ja kui jääkaru meid veel nahka pole pannud, kohtume jälle järgmises postituses!
Anete

Kasutatud materjalid:
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm
https://www.taskutark.ee/m/jaavoond/
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis
https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm

Pildid:
https://www.google.com/

Jää - ja külmakõrbete mullastik ning taimestik

Meeldiv jälle kohtuda, kallis lugeja!

Sellekordses postituses uurime lähemalt jää - ja külmakõrbete mullastikku ning sellel kasvavat taimestikku.

Nagu sa arvata võisid, puuduvad jää - ja külmakõrbetes suured maismaataimed ning tegelikult ei ole seal üldsegi püsivat taimkatet. Taimede kasvuperiood kestab suvel parimal juhul ainult mõned nädalad. Ka siis on taimede olukord üsna nutune, kuna taimed saavad kasvada vaid mõndadel üksikutel sulanud laikudel, kust paistab veidi mulda.

Jää - ja külmakõrbetes esineb muld laiguti ja väga õhukese kihina. See on väheviljakas ja juba see on üks põhjus, miks taimed seal väga kasvada ei taha. Taimedele pole mullas lihtsalt piisavalt eluks vajalikke toitaineid. Mulla vähene viljakus on tingitud sellest, et mulla juurdeteke on väga aeglane, mis on omakorda tingitud sealsest karmist kliimast ja vähesest taimestikust. Näete, see moodustab ju terve ringi! Kui on vähe taimi, ei teki palju uut mulda. Kui ei teki palju uut mulda, ei saa seal toitainetevaeguse tõttu taimed kasvada. See on väga hea näide sellest, kuidas looduses on kõik omavahel seotud!

Sealse taimestiku vähesusel on veel palju põhjuseid lisaks väga õhukesele ja väheviljakale mullale. Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti sealsed väga madalad miinuskraadid, mis põhjustavad mulla läbikülmumise ja siis ei saa taimed jälle oma juuri sügavale maa sisse ajada. Rääkimata sellest, et pidevates suurtes miinustes ei taha nagunii elada ükski taim, lind, loom, inimene ega bakter. Järgmise põhjusena pean välja tooma veel niiskuse puudujäägi. Jah, igal pool on küll lumi ja jää, mis tehniliselt nagu oleks ju vesi, aga ärgem unustagem, et tegu on siiski kõrbetega, jää - ja külmakõrbetega. Ilma niiskuseta ei saa taimed jälle kasvada, sest nad ei saa juua ja surevad janusse. Ka halvad valgustingimused on sealsetele taimedele probleemiks. Ilma valguseta ei saa toimuda fotosünteesimise protsess, läbi mille taimed päikeseenergia kaasabil süsinikdioksiidist, veest ja mineraalainetest omale glükoosi toodavad. Protsessi käigus eraldub ka hapnik, mida meie hingame.

Kuid vaatamata kõigile raskustele on mõned üksikud taimeliigid siiski suutnud karmile kliimale vastavalt kohastuda ja ellu jääda. Sealne taimestik on enamasti koondunud rannikualadele ja oaasidesse, sest seal on kliima oluliselt pehmem kui sisemaal. 
Peamiselt kasvavad jää - ja külmakõrbetes vaid samblad ja samblikud ning seened ja vetikad (peamiselt fütoplanktonid). Esindatud on näiteks üherakulised kopp - ja ränivetikad.
Õistaimedest kasvavad jää - ja külmakõrbetes näiteks:

Kõige põhjapoolsem õistaim polaarmagun

Väga madalad ja külmalõhedes kasvama kohastunud kivirikud

Ning kevadikud

Loodan, et sellega saite parema ülevaate sealsete taimede elust. Jätke meelde, et alati on lootust, ka jää - ja külmakõrbetes kasvavatel taimedel! 
Näeme varsti!
Anete


Kasutatud materjalid:
https://www.taskutark.ee/m/jaavoond/
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm
https://prezi.com/jqjl1nxfuqiy/jaa-ja-kulmakorbed/
file:///C:/Users/andruspu/Downloads/exami%20content.pdf
https://www.slideshare.net/boxmein/jvnd

Pildid:
https://www.google.ee/

Jää - ja külmakõrbetes toimuv inimtegevus (keskkonnaprobleemid, maavarad ja majandus)

Tere, loodushuvilised!

Siin postituses saame teada,  millised elamistingimused on jää - ja külmakõrbetes inimeste jaoks ning kas, kes, kus ja kuidas seal siis inimesed üldse tegutsevad. 

Jää - ja külmakõrbetes püsivalt inimesi ei ela, siiski toimub inimtegevus seal kahel erineval suunal. Esiteks sealne "põlisrahvas", kui nii võib nimetada, sest ükski rahvas ei ela tegelikult otseselt jää - ja külmakõrbetes. Loetletavad rahvad elavad sellele alale lihtsalt kõige lähemal ning neid rahvaid loetakse ühtlasi ka tundra põlisrahvaste hulka. Siinkohal võib välja tuua näiteks Gröönimaa jääkõrbes elavad inuitid, Põhja-Venemaal elavad tsuksid ning Põhja-Jäämere ääres tegutsevad eskimod. Kõik kokku umbes 57 000 inimest.

Kuna taimi seal kasvatada ei saa ja seega põllumajandustegevus puudub seal täielikult, siis kuuluvad nende tegevusalade alla hoopis hülgete ja polaarrebaste küttimine ning kalade (tursk, lõhe) ja merevähkide (krevetid) püüdmine ja konserveerimine. Nii saavad nad end ise toidetud ja see on ühtlasi sealne põhiline majandustegevus. 

Inuitid liiguvad veel tänapäevalgi jääaladel kelgukoertega ja vees kajakkidega. Vanasti elasid inuitid umeonnides ehk igludes ja magati nahkade vahel. Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu.

Teine pool jää - ja külmakõrbetes toimuvast inimtegevusest toimub sealsetes polaarjaamades, kus inimesed tegelevad teaduslike uuringutega. Teadusliku uurimistöö ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti (detsembrist veebruarini) umbes 4400 ja talviti (juunist augustini) ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel personal vahetub. Lisaks polaarjaamade personalile töötab Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ca 1000 inimest (laevameeskonnad ja teadlased). Enamus riike hoiavad aasta ringi või ainult suviti personali sealsetes teaduslikes uurimisjaamades. Antarktikas (Jää - ja külmakõrbete lõunapoolusel) asuvates uurimisjaamades uuritakse mitmete riikide koostöös maakera ajalugu setetest ja igijääst. Seal on tehtud suuri geograafilisi avatusi nagu näiteks Kirde - ja Loodeväil, läbipääsud ühest ookeanist teise, pooluste avastamine.

Polaarjaam Antarktikas

Jää - ja külmakõrbetes uurides või ükskõik, mida tehes ei tasuks aga pikalt polaarjaamast eemale õue jääda, sest seal viibivatel inimestel esineb sageli päikesepõletust, kuna valgelt lumi - ja jääkattelt peegeldub tagasi peaaegu kogu sinna langev ultraviolettkiirgus. 

Antarktise mandril on kivisüsi peamine mineraalne loodusvara. Sealt on avastatud ka märkimisväärses koguses rauamaaki ning isegi äärmiselt väärtuslikku maagaasi ja naftat. Kuid kõikide "kullakaevurite" õnnetuseks on seal lepinguga keelatud maavarade kaevandamine kuni aastani 2048. Antarktisele ei rajata ka sõjaväebaase ega jagata maad erinevate riikide vahel. Jää - ja külmakõrbete põhjapoolkeral, täpsemalt Norra teravmägede saartel elavatel inimestel on aga kaevandamine täiesti lubatud. Nende peamine kaeveobjekt on kivisüsi. Ka nemad tegelevad polaarjaamades teadustööga.

Jää - ja külmakõrbest koju tagasi naastes tuleb aga kogu oma kola endaga kaasa võtta. Midagi ei tohi jätta maha vedelema, kuna sealse käreda pakase tõttu elab seal väga vähe lagundajaid, kes kõik jäätmed ära lagundaksid ning üldse kogu langundamisprotsess toimub seal väga-väga aeglaselt. Sinna jäetud sodi külmub ja jääb ilmselt igaveseks muutumatuna lume ja jää alla. 
Teine sealne keskkonnaprobleem on tekkivad osooniaugud, millega teadlased on juba pikka aega võidelda üritanud ja on mõnel määral ka edu saavutanud. 
Kolmandaks probleemiks on eelpoolmainitud väga tihe turism, aastas ligi 40 000 inimest. Turistide väga suur arv seab ohtu sealse ainulaadse looduse, kuna turistid kipuvad seda reostama. Nad on tüliks ka loomadele. 
Neljas keskkonnaprobleem on ilmselt kõige suurem ja selleks on liustike ja jäämägede sulamine kliimasoojenemise tõttu, mis ohustab nii sealseid loomi kui ka inimesi.

Sellega praegu siis lõpetame. 

Järgmine kord oleme jälle tagasi uute jää - ja külmakõrbetega seotud teemadega!
Anete

Kasutatud materjalid: 
https://www.taskutark.ee/m/jaavoond/
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm
https://coggle.it/diagram/WeSTBnEdqAAB0EQg/t/loodusvööndid

Pildid: 
https://www.google.ee/

Jää- ja külmakõrbed ning tundra

Tere!

Meie blogi kajastab kaht näiliselt väga erinevat loodusvööndit - Jää - ja külmakõrbed ning Tundra. Kuid kui neid lähemat uurida, saab teada, et neil leidub nii mõnigi sarnasus.

Hakkame postitama vaheldumisi jää - ja külmakõrbetest ning tundrast teemade kaupa. Meie blogist saate rohkelt uusi teadmisi eelmainitud loodusvööndite kliimast ning infot nende vööndite looduse ja loomastiku kohta.

Nora ja Anete
8b