Tundras levivad haigused ja parasiidid

Tere tulemast lugema meie blogi viimast tundra kohta käivat postitust!

Täna räägime tundras levivatest haigustest ja parasiitidest.

Tundrasse reisides peaks kindlasti arvestama sellega, et seal on suviti õhk paks kihulastest ja sääskedest. Sääsesd ja kihulased on tundras väga-väga arvukad ja selle võrra on nad ka väga-väga tüütud. Jna need arvukad sääsed koonduvad parvedesse ja võivad hakkata taga ajama nii loomi kui ka inimesi. Sääseparved võivad olla isegi nii tihedad, et varjavad valgust.

Sääski ja kihulasi on seal palju, sest seal on palju madalaid veekogusid. Enamus sääski vajab paljunemiseks vett, seega on tundra neile hea paik.

Tundras kaitsevad sääskede ja kihulaste eest pikad riided, mõned sääse tõrjevahendid ja kui need ei aita, siis aitavad kiired jalad.

Sääskede rohkus tundras:
https://www.youtube.com/watch?v=IWNjIuZQI7I



Haiguste on nüüd nii, et neid on tundras väga vähe. Seda selle pärast, et seal on enamus aastast ikka väga külm ja haigusi põhjustavaatel viirustel jms on ebasoodne levida.
Muidugi on seal võimalus külmetuda ja talvel ka külma kahjustusi saada, kuid selle eest kaitseb vastav riietus.


Tundrast üldiselt kõik! Ja muide järgmine postitus ongi kogu blogi viimane! ;)

Kasutatud materjalid:
https://www.ohtuleht.ee/431630/kui-saased-varjutavad-paikese

Tundras toimuv inimtegevus (keskonnaprobleemid, maavarad ja majandustegevus)

Tierva! ("tere" inari saami keeles)

Külma kliima tõttu elab tundras vähe inimesi. Need, kes elavad, on koondunud väikestesse asulatesse ja enamasti jõgede või ranniku lähedale, kuna seal on liiklemine lihtsam.

Tundras elavad eri rahvad: laplased (Skandinaavia ps), neenetsid ja tšuktšid (Põhja-Venemaal) ning eskimod ja inuitid (Põhja-Kanadas ja Gröönimaal).

Lisa tundra rahvaste eluolust:
https://www.youtube.com/watch?v=B2WpJHzbbpc
https://www.youtube.com/watch?v=Fjl5FUcn8c4
https://www.youtube.com/watch?v=If6xSY7UjMk

Kuna maa on vähe viljakas ja seda katab igikelts, on tundra elanike põhitegevusteks põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Tänapäeval kaevandatakse tundra aladelt ka hulgaliselt maavarasid (nt: nafta, maagaas, metallimaak) ja põhiline majandustegevus toimubki sel alal.

Nafta ja muude maavarade keavandamine on tekitanud Tundras ka palju keskonnaprobleeme. Nafta lekked ja muu selline ohustavad sealset taimestiku ja veeloomi. Torujuhtmed, mille kaudu transporditakse naftat ja maagaasi, on tundras ehitatud otse maapinnal lühikestele vaiadele Sellised pikad ja kõrged trassid olid ületamatuks takistuseks rändavatele põhjapõdrakarjadele, kes võisid torujuhtme tõttu nälga surra. Nüüdseks on siiski sellised probleemid suuremalt jaolt lahendatud sel moel, et torustik on tõstetud maapinnast piisavalt kõrgele, et loomad alt läbi mahuksid. 

Sammuti on maavarad meelitanud tundrasse elama rohkem inimesi, kuid tundra on inimmõju suhtes väga tundlik. Raskkete roomik autode ja mootorkelkude kasutamine kahjustab tundra pinnast ja taimkatet, mis taastub karmide olude tõttu aastakümneid. Põhjapõtrade karjatamine on küll põline tegevus tundra aladel, kuid üha suuremaks probleemiks on saanud ülekarjatamine. 



Laplane põhjapõtra sõiduks ettevalmistamas               Eskimod koerarakendiga
   


Neenets juhib põhjapõtru gaasimaardla torujuhtme alt läbi


See oli ülevaade tundras elavatest rahvastest!

Kasutatud materjalid:
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm
http://www.google.com
http://www.nationalgeographic.ee
http://www.miksike.ee/documents
Geograafia õpik põhikoolile

Tundra loomastik

Tere, olete jõudnud tunra loomade maailma!


Tundras on loomadega nii, et seal elab küll vähe liike, kuid loomi endeid on seal arvukalt.

Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest – hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Tundraalade saartel elavavad ka multikatest tuntud Lunnid. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Suvel on õhk täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.

Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Paljud linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Loomad on kohastunud ka kõige karmimate tundra talvedega hakkama saama. Nad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu, see kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal  raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal.





Põhjapõder

      

                                                           Lumepüü

                                                                       

Lunn                                                       

    

                                                             Lemming

Kasutatud materjal:

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundraloomad.htm

http://www.google.com
https://www.wikipedia.org/

Jää - ja külmakõrbetes levivad haigused ja parasiidid

Tere tulemast jää - ja külmakõrbete viimasesse postitusse!

Seekordne jutt jääb meil eriti lühikeseks, kuna viimaseks teemaks siin blogis on valitud jää - ja külmakõrbete haigused ja parasiidid. 

Nagu te olete ilmselt kõigi viimaste postituste pealt juba aru saanud, on jää - ja külmakõrbetes väga külm. Oleme ju rääkinud, kuidas karmi pakase tõttu ei ole see just parim elukoht ei taimedele, loomadele ega inimestele. Täpselt samad lood on seal kõikide parasiitide ja haigustega. See tähendab, et neid lihtsalt ei ole. Kõva külm tapab kõik pahad bakterid, kel oleks vähegi huvi kedagi nakatama minna. Seega me jää - ja külmakõrbete puhul mingisugusest jubedast haiguskoldest rääkida ei saa. 

Kui nüüd asja sügavamalt uurida, siis leiame ka teise põhjuse, miks sealt puuduvad igasugused haigused ja parasiidid. Ma hakkan ennast juba kordama.. Kuna seal on külm, ei taha seal keegi elada, eks? Aga kui seal peaaegu kedagi ei ela, siis pole ju kedagi, kes haigeks jääks! See on nii lihtne! Haigusel pole ühtegi ohvrit silmapiiril, keda haigeks teha. No ja millest me räägime! Isegi haigus ega parasiit ise ei taha seal elada! Nii, et kui otsite puhkusekohta, kus ükski viirus teid ei varitse, pakkige soojad riided kaasa ja sõitke jää - ja külmakõrbesse! Aga pidage mu sõnu soojade riiete koha pealt meeles, sest muidu võite külmetuda ja ikkagi haigeks jääda...


Ja ongi kõik! Ma ju ütlesin, et tuleb lühike postitus... 
Oh sa õnneseen, kes sa kunagi internetiavarustest  kogu selle blogi leiad, kui mõnd esitlust või referaati jää - ja külmakõrbete kohta koostad! Tasa! Ära teistele räägi! :D
Anete

Ka jääkarupoeg lehvitab hüvastijätuks oma pehme käpaga!

Tundra mullastik ja taimestik

Tere tulemast tundra taimede maailma!

Oleme jõudnud punkti kus oleks paslik rääkida millisdd taime kasvavad tundras ja millistel muldadel nad kasvavad.

Tundra mullad kujunevad aeglaselt ja on väga õrnad. Kuna tundras on palju soid, siis on Tundrale iseloomulikud soostunudmullad, millel kasvab samblaid ja sootaimi. Tundra mullad on pidevalt niisked, turbased, õhukesed ja huumuse vaesed.

Tundras torkavad silma ka jääst südamikuga külmakühmud, mida nimetatakse pingodeks. Pingod tekivad, kui pinnases olev vesi jäätudes paisub ning maapinda kergitab.
Need künkad on algul 1-2 meetrised ja võivad aastatega kasvada ka 30-40 meetristeks (suurim teadaolev pingo on 50 m kõrge ja 600-meetrise läbimõõduga).

  Pingo suvises tundras


Tundras kasvavad taimed on maad ligi, väikesed  lühikese juurestikuga ning kasvavad tihedalt padjandide ja puhmikutena (et hoida soojust). Taimed õitsevad kiiresti ja ka seemned peavad valmima kiirelt ja enemik taimi paljunevad üldse vegetatiivselt, sest tolmeldajaid putukaid on vähe. Kõik need kohastumused on taimedel selleks, et saada hakkama karmi talve, tugevate tuulte, õhukesepinnase, igikeltsa, liigniiskuse ja lühikese kasvu perjoodiga(u 2 kuud).

Tundrale iseloomlikud taimed on erinevad samblad (nt: turbasamblad) ja samblikud (põdrasamblik), rohttaimed, poolpõõsad (polaarpaju, vaevakask) ja puhmad (mustikas, pohl, kukemari ja kanarbik).

    

Kanarbik

      
                                                                                     Põdrasamblik

Mullast ja taimedest tänaseks kõik!






Kautatud materjalid:
Geograafia õpik põhikoolile
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm
http://www.google.com

Tundra asukoht ja kliima

Tere taas!

Selles postituses räägime täpsemalt tundra geograafilisest asukohast ja seal valitsevast kliimast.
Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas. Seega asub ta põhjapoolkera lähispolaarses kliimavöötmes.

 Tundras on üldiselt üsna külm. Eriti talv, mis on pikk (ligi 9 kuud), külm ja tuisune. Talvel valitsevad tundras arktilised õhumassid. Keskmine temperatuur püsib -30^o C ringis. Lumikate on õhuke, sest sademeid on vähe (150-250 mm aastas), aga see eest tuleb lumi maha septembrist ning sulab alles mais-juunis. Tänu pikale kümale ajale esineb seal ka igikelts.

Suvi on tundras sammuti jahe, aga tunduvalt lühem kui talv (3 kuud). Suvel valistsevad tundras parasvöötme õhu massid. Temperatuur tõuseb harva üle 10 pluss kraadi. Tihti sajab uduvihma ja pikkadel suvepäevadel puhub enamasti ka tugev tuul. 

Tundravööndi põhjaosas esinevad polaarpäev ja polaaröö (vaata eelmist postitust).

Tundras sajab küll vähe, kuid aurub veel vähem ja seepärast on seal liigniiske ning esineb palju soid. Sammuti soodustab soode tekket sügavale ulatuv igikelts, mis ei lase lumesulamisveel maasse imbuda. 

Tundra asukoha ja kliima kohta selleks korraks kõik!

Kasutatud materjal:

Geograafia õpik põhikoolile  

https://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd

Jää - ja külmakõrbete asukoht ja kliima

Tere!

Selle postituse teemaks on jää - ja külmakõrbete kliima ning kindlasti on kõigil juba tekkinud suur küsimus: "Kus need kõrbed üldse asuvad?". Vastus on väga lihtne. Jää - ja külmakõrbed asuvad Lõuna - ja Põhjapoolkeral, pooluste lähedal, polaarses kliimavöötmes.

Nagu te ilmselt arvasite, on seal väga külm. Sealne kliima on väga karm ning temperatuur jääb aastaringi alla nulli. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Nagu kõrbetes ikka, on ka jää - ja külmakõrbetes väga vähe sademeid. See tähendab, et isegi lund ei saja seal väga palju. Mõnes kohas võib maha sadada hoopiski väikeseid jääkristalle. Huvitav on aga see, et vesi seal väga ei jäätu. Põhjus peitub selles, et sealse vee soolsus on tervelt 4-5 korda suurem kui ookeanis.

Jää - ja külmakõrbetes esineb kaks aastaaega, milleks on polaarpäev ja polaaröö. Kumbki aastaaeg kestab pool aastat ning kummalgi aastaajal on oma iseloomulikud tunnused. Polaarpäeval on koguaeg valge, jah, isegi öösel. Polaarööl on koguaeg pime ning, jah, ka siis kui tegelikult peaks olema päev. Sealt tulenevad ka nimetused - polaarpäev ja polaaröö.

Jää - ja külmakõrbetes esineb ka liustikke. Kuna viimasel ajal on keskmine temperatuur tõusnud, on liustikke järjest rohkem ja rohkem juurde tekkinud, millega kaasnevad ka ohud sealsetele loomadele ja inimestele.

Üheks jää - ja külmakõrbete ilusaimaks pooleks on aga seal esinevad virmalised. Virmalisteks nimetatakse atmosfääri kõrgemates kihtides esinevat optilist nähtust, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Selleks korraks kõik, näeme jälle!
Anete

Kasutatud materjalid:
https://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised
http://geovoondid.weebly.com/jaumlauml--ja-kuumllmakotilderbed.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Antarktis

Pildid:
https://www.google.ee/